Kava
Harjumaa
Giidituur Anija mõisapargis "Saladuste rada"
Ootame teid jalutama Anija mõisaparki!
Läbi mõisapargi kulgeb 2 km pikk meelte ja kogemuste tee, mida mööda sammudes saab avastada pargi varjatud võlud. Leiame põlispuude alleed ning avastame vanu hüljatud hobuvankriteed. Park on mõisakultuuri lahutamatu osa ja eriliselt liigirikas ning kõnekas.
Eraldi oleme kavandanud huvilistele Anija mõisapargi ekskursiooni koos giidituuriga „Saladuste rajal“. Giidi kaasabil tunnetame loodust enda ümber ning meenutame mõisarahva elu ja kombeid.
Giidituurid toimuvad igal täistunnil, osalustasu 6 EUR/in.
Avatud on ka mõisa püsinäitus “Mõisa aja lugu” ning Mõisakohwik.
Aardejaht Anija mõisas
Tulge kogu perega põnevale aardejahile Anija mõisa! Ootame kõiki mõisahuvilisi, eelkõige aga lapsi vanuses 4-12 a.
Teile saab osaks ainulaadne võimalus seigelda 223-aastase mõisahäärberi kahe korruse avarates saalides ja salongides, kuhu on osavalt peidetud erinevad ülesanded, mis juhatavad salajase aardeni. Igale lapsele antakse teele kaasa ajalooline aardekaart. Lisaks aardejahile on võimalus tutvuda meie interaktiivse püsinäitusega „Mõisa aja lugu“.
Aardejahi orienteeruv kestus 30-40 min. Tulge endale sobival ajal vahemikus kell 12:00 – 16:00.
Hind: 9 EUR/täiskasvanu, 6 EUR/laps, 19 EUR/perepilet (2 täiskasvanut ja nende alaealised lapsed).
Piletid müügil kohapeal mõisa kassas.
Lisainfo: 5553 0038, info@anijamois.ee
Soovi korral saate ka keha kinnitada meie Mõisakohwikus. Soovitame teha eelnevalt broneering tel. 513 8611.
Ootame teid avastama ja looma unustamatuid elamusi pere seltsis!
Pärandifestival Rebala keskus-muuseumis
Muinsuskaitsepäevad Rebala keskus-muuseumis „Hoiame ühendust“ 21. ja 22. septembril.
Pärandifestival: muuseumi ekspositsioonide ajarännakud läbi kahe korruse ja õueala.
• Fotonäitus muuseumi saunamaja galeriis
• Esivanemate lood Rebalast muuseumi laudamajas
Eelregistreerimisega loodusmatkad:
• Laupäeval 21.09 kell 12.00 matkajuht Kadri Prants jalgsi „Kostivere karstiala sügise ootel“
• Pühapäeval 22.09 kell 12.00 , automatk giid Kersti Lepik juhtimisel
Mõlema matkaraja läbinuid ootab muuseumi laudamajas tass kohvi/teed ja koduaia küpsetatud õunad. Palume matkadele eelnevalt registreeruda rebala@joelahtme.ee. Osaluspanuseks on 5 € matka kohta.
Teadusteater "Avalik lahkamine"
Muinsuskaitsepäevade raames kutsub Tervisemuuseum avastama inimkeha sisemust ja värskendama teadmisi meditsiiniajaloost. On ju inimkeha üks keeruline ja kompleksne, samas tasakaalustatud elundite ning organite võrgustik, mis omavahel suhtleb, toitaineid, hapnikku ja infot transpordib. Etenduse esimeses pooles meenutame, mida on anatoomiast arvatud enne meie aega ning teises pooles võtame appi täismõõdus õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime, millised siseelundid välja näevad, mida teevad ja milleks neid vaja läheb.
Näpuotsaga huumorit, põnevaid lugusid ja uusi teadmisi – see on avalik lahkamine. Etendust soovitame alates 14. eluaastast.
Vaatemäng toimub pööningukorruse hubases ringauditooriumis ning Muinsuskaitsepäevade ajal on sama piletiga võimalik külastada ka muuseumi näituseid.
Teadusteatri etendused toimuvad kokku kolmel korral:
Reedel, 20. septembril kell 16.00
Laupäeval, 21. septembril kell 15.00
Pühapäeval, 22. septembril kell 14.00
Allveeroboti teekond vrakini
Kutsume sind osa saama põnevast sündmusest, mis koosneb kahest osast. Hommikul kell 11 saame kokku Neeme rahvamajja loengule ja räägib Muinsuskaitseameti allveearheoloog Maili Roio teemal “Teekond mere põhja”. Seal käsitleme ümbruskonna laevahukke ja mereteede tähtsust erinevate piirkondade ühendajana.
Kell 12.00 koguneme Neeme sadamas, kust väljub paat merele. Suundume Kaberneeme lahe sügavustesse, kus asub ajaloolise kaljase Kihelkonna vrakk. Kasutades kaasaegset allveedrooni, saame võimaluse näha oma silmaga laevavraki jäänuseid. Kohtade arv paadis on piiratud.
Oled oodatud osalema kogu sündmusel või liituma vaid loenguga, et avardada oma teadmisi ja süvendada sidet meie merekultuuriga
Osalustasu (loeng 2 €, mereretk 5 €) kogutakse enne ürituse algust sularahas. Halva ilma korral merele minekut ei toimu.
Palverännutee algab Pirita kloostrist
Kerge retk Pirital
Eesti kultuuriloolise palverännutee algus on Pirita kloostri varemetepargis, kuusnurkse Maarja Roosipärja kabeli alusel. Teekonna lõpp-punkt aga Vana-Vastseliinas, kus linnusevaremete ees on maakeldrisse kujundatud õdus kabel. Pirita ja Vastseliina on kaks keskaegset palverändurite sihtkohta. Pirita kloostri sõbrad on ühendanud need paigad ja rajanud Eestit diagonaalis läbiva kultuuriloolise tee. Teekond on kirjeldatud palverännutee veebilehel ja tähistatud kaartidel, maastikul tähistust ei ole.
Kuidas palverännuteel matkata? Millal ja kellega? Räägime matkamisest ja kultuuriloost jalutuskäigul Pirita jõeorus.
Alustame kell 12 Pirita kloostri väravatorni ees. Retk kestab kolm tundi. Lastele osalemine tasuta.
Retkejuht on Peeter Pihlak, 5644520.
Viinavabrik – Eesti külamaastiku maamärk
Mõisaansamblitesse kuulunud viinavabrikud on paigad, mis sajandeid on kujundanud eestlase elu, olmet ja isegi keelt.
Räägime viinavabrikute tekkimise ja hääbumise põhjustest, põnevast kuid pisut avastamata mõisapärandist. Viinavabrikute lugu räägib Mirje Tammaru.
Habaja viinavabrik on valminud 1881. aaastal. Vana väärikas hoone on aja jooksul kõike näinud, tema ruumides on toimetatud kõikvõimalikke toimetusi. Kõigest täpsemalt räägivad Villy Paimets ja Julia-Maria Linna, kes täna on Habaja vanale viinavabrikule uue elu sisse puhunud.
12.00 räägime viinavabrikutest Eesti mõisates, viina tootmisest läbi aegade, Eesti mõisate vabrikuhoonete olevikust ja tulevikust.
13.00 Habaja viinavabriku pererahvas näitab oma viinavabrikuhoonet ja tutvustab tänast veinitootmist
Habaja viinavabrikus toodetud veinid on kõrgelt hinnatud ning õue peal asuvas tõelises pitsaahjus valmivad maitsvad pitsad.
Olete lahkelt palutud!
Foto: Veljo Rannik 1969
Maanteekõrtsid ja hobupostijaamad Eesti maanteedel
Reisimise, transpordi ja sidepidamise ajaloolised maamärgid – maanteekõrtsid ja postijaamad annavad tänaselgi päeval meile aimu, kuidas omal ajal reisimine võis käia. Maanteekõrtsis sai nii lihtne talumees kui ka peenem rahvas selga sirutada, keha kinnitada ja lasta hobustel puhata.
Maanteekõrtsidest ja hobupostijaamadest räägib Sille Raidvere, kes sel teemal kaitses oma magistritöö Eesti Kunstiakadeemias.
15.00 Maanteekõrtsid ja hobupostijaamad Eesti ajaloolistel maanteedel. Sille Raidvere
17.00 Kõue mõisa tutvustav ringkäik giidiga. Mirje Tammaru
Avatud on kohvik!
Foto: Kolu kõrts Vabaõhumuuseumis Vabaõhumuuseumis, vaade hoonele nurgalt. Eesti Arhitektuurimuuseum, fotograaf Jaan Rõõmus.