Kava
Järvamaa
Dorodango – meditatiivne läikiva savipalli meisterdamise töötuba
Tule osale pühapäeval, 14. septembril kell 10 Jaapani iidset käsitööd tutvustavas töötoas Järvamaal Koeru Arukülas MTÜ Tarest Saunani kogukonna küünis.
Võta hetk iseendale ja valmista meistri rahulikul juhendamiel endale ebatäiuslikult täiuslik savikuul – dorodango.
Dorodango on Jaapani iidne kunstivorm, kus esmalt vormitakse savine pinnas ümaraks palliks ning seejärel poleeritakse, et luua särav ja sile pind. See on Jaapani esteetika sümbol – lihtne, loomulik ja täiuslik oma ebatäiuslikkuses.
Dorodango loomise protsess on rahustav ja meditatiivne. See õpetab kannatlikkust ja tähelepanelikkust, pakub võimalust peatuda, keskenduda ja nautida loomisrõõmu.
Töötoa lõpuks valmib igal osalejal isiklik dorodango, mida saab kasutada nii dekoratiivse elemendina või lihtsalt rahu ja harmoonia sümbolina.
Töötuba juhendab kogenud savimaalide ja dorodango meister Indrek Kerbo Moostest, Earthbender asutaja.
Ülevaateloeng ajaloolise Järvamaa mõisatest
Valdo Prausti ülevaateloeng ajaloolise Järvamaa mõisatest. Vaatame linnulennult üle mõisate ajaloo ning teeme põgusa ülevaate nii meieni säilinud kui ka tänaseks hävinud Järvamaa mõisate arhitektuuripärandist, niipalju, kui seda teada on.
Raamatu „Dr Carl Hermann Hesse ja Paide sõnas ja pildis“ esitlus
Muinsuskaitsepäevade raames esitleb Ajakeskus Wittenstein Järvamaa muuseumi toimetisena ilmunud eesti- ja ingliskeelse raamatu „Dr Carl Hermann Hesse ja Paide sõnas ja pildis“. Kohapeal on võimalik trükivärsket raamatut ka soetada. Raamatut tutvustab koostaja Ründo Mülts. Sissepääs vaba.
Raamatu esitlusele eelneb kell 14.00 algav loeng “Ajaloolised Järvamaa mõisad“.
Ida-Virumaa
“Uraan” ja unistuste korter: kirjanduslik brunch Sillamäe südames
Kohad täis!
1940.–1950. aastate Sillamäel ei serveeritud unistusi hõbedasel kandikul, vaid uhiuutes kortermajades. Aknad avanesid tulevikku, kus lubati luksuslikku elu, ja uksed viisid interjööridesse, mis olid sama palju ideoloogiline projekt kui kodu. Just sellesse maailma asetub Olga Pogodina-Kuzmina romaan “Uraan” – lugu, kus linnaehitus, unistused ja poliitilised pinged põimuvad ühtseks ansambliks.
Kirjanduslik brunch toimub korteris, mis võis olla mõne romaani tegelase koduks.
Romaan põhineb suletud Sillamäe linna elanike mälestustel ning CIA arhiivist leitud dokumentaalsel materjalidel.
Romaan läbi lugeda on kindlasti nauditav, aga see pole kohustuslik – brunchil saavad kaasa mõelda ka need, kellel raamat veel pooleli või sootuks lugemata.
Vestlust juhib kultuuriajakirjanik ja reisikirjanik Silvia Pärmann, kes seab lauale küsimused, mis panevad ühtviisi kaasa mõtlema nii idavirulase, kirjandusteadlase, ajaloolase kui ka arhitekti.
Täpne aadress saadetakse registreerunud külalistele.
Tudulinna ehitismälestiste erakordsed lood: jalutuskäik kirikutesse ja veskisse
Hea Tudulinna sõber!
Kutsume sind põnevale eksursioonile Tudulinna Linnamäel, kus seisavad kõrvuti kolm unikaalset kaitsealust ehitismälestist!
“Aken minevikku, uks tulevikku”. Tänavuste Muinsuskaitsepäevade moto on justkui Tudulinnast inspireerituna loodud. See, mis meie eelkäijate poolt tehtud, on aluseks tulevasele loomingule.
Tudulinna on ainus küla terves Eestis, kus tegutses korraga kaks luteriusu kogudust, kes omavahel kuidagi läbi ei saanud. Nii said kõrvuti seisma kaks kirikut teenimaks sama Jumalat, kuid vaatasid täiesti eri suunda. Aga just tänu Tudulinna kangete meeste jonnile on täna põhjust kokku tulle, meenutada ja imestada:
Vana kiriku saamislugu, käekäik, olevik ja tulevikuplaanid;
Rahu kirik – kerkinud suurest tülist, Eesti tipparhitekti looming, eriline nii seest kui väljast;
Möldri tuuleveski – Tudulinna ajaloo tumm tunnistaja läbi sajandite – esimene ja viimane omataoliste seas siinkandis.
Lisapalaks uskumatu lugu kustunud vulkaanist!
Saaremaa
Saare mõisa ekskursioon
Ekskursioonil tutvustame Saare mõisa hooneid ja nende ajalugu.
Jagame põnevaid lugusid, legende ja ka seni jagamata jutustusi, mis on seotud mõisaga.
Soovi korral saab külastada ka Muuseumikuuris asuvat näitust,
mis annab ülevaate Saare mõisa rikkalikust minevikust.
Üle Eesti
Veebiviktoriin "Pärnu pühamud"
Kutsume kõiki huvilisi lahendama veebiviktoriini Pärnu linna ja osavaldade pühakodade ajaloost ja tänapäevast! Veebiviktoriini saab lahendada Pärnu Keskraamatukogu kodulehel ja Facebooki-lehel alates 12. septembrist.
Avatud (unustatud) veskid
Veskid, kunagised olulised maamärgid, on järjest rohkem kas jäämas unustuse hõlma või otse vastupidi – saamas uute omanike (põlvkondade) abil uue kasutuse. Kõik neil päevil lahtiolevad veskid on kantud interaktiivsele kaardile koos lahtioleku infoga.
Jõgevamaa
Muinsuskaitsepäev „Aken minevikku, uks tulevikku“ Lustivere mõisas
Seekord juba kolmandat aastat järjest avab muinsuskaitsepäeval uusgooti stiilis Lustivere mõis oma uksed külastajatele, et tutvustada autentset ajaloolist pärandit nii lossis sees kui ka selle ümbruses. Toimuvate ringkäikude ajal räägitakse mõisa ajaloost, tutvustatakse mõisa arhitektuuri ja näidatakse erinevaid mõisas asuvaid kultuurimälestisi.
Seekord avaneb lossi keldriuks, mis on varem avalikkusele olnud suletud. Kelder oma imekauni võlvitud laega ja salapäraste ajaloohõnguliste ruumidega on täis viiteid minevikule, kuid annab mõtteainet tulevikuks.
Mõisa ümbruses külastatakse mõisaansamblisse kuuluvaid hooneid, ka neid, mis on erakätes ja tavaliselt sinna ei pääse.
Päeva saab mõnusalt lõpetada mõisaaegsesse hoonete-ansamblisse kuuluvas sepikojas, kus on külastajatele avatud pop-up kohvik.
Raplamaa
Huviretk Orgita alajaama ümber
Võimalus astuda arhitektuuripärandi, endise Orgita Suurküla madalpinge alajaama hoone sisemusse (ehitusaasta 1947) ja sisseseadega (Orgita Elektriühistu asutati 15. detsembril 1945). 1960. aastal sai alajaam tõsiselt kahjustada (pikselöögist tekkinud tulekahjus) siis uuendati täielikult kogu alajaama sisseseade. Tänaseni täielikult säilinud ainus täiskomplektne alajaam. Säilitatakse kui pärandkultuuriobjekti ja muuseumi. Alajaam lõpetas töö 2012. aasta sügisel, mil paigaldati kõrvale uus kaasaegne konteineralajaam.
Eramuuseum on asutatud 23. juunil 2021 ning on ka mälestusmärk pühendusega Jüri Kusmini elutööle Sillaotsa talumuuseumis Velisel ja kõikidele teistele Järve talust võrsunud Kolkside järeltulijatele.
Õppekäik "3 võtit mõisamaailma"
Kas olete mõnes mõisas käies mõtelnud, et miks ehitati vanasti nii suur hoone ühepereelamuks? Miks oli maja ümber park? Miks viis majani allee ja miks eemalt varjas seda rohevärav?
Olete oodatud õppekäigule, kus avame mõisamaailma 3 võtmega:
– Hortus paradisum
– Noblesse oblige (seisus kohustab)
– Kivid sinust kõnelegu
Räägime lahti mõisasüdame arhitektuurse ülesehituse selle ideede põhjal, mille teostumist saate jälgida ka nendes mõisates, kuhu te edaspidi lähete. Külastame peahoonet ja aita, kus kõneleme seisuslikust maailmast jne.
Õppekäigu viib läbi Raikküla mõisa peremees Ivo Lambing ja see algab kell 11.00 kogunemisega kastellihoone hoovis oleva mõisasüdame plaani juures.
Koolitus "Millest kõnelevad kivid?"
Kas olete vaadanud mõisalosse ja mõelnud, et millised nägid need välja keskajal või enne seda? Olid ju mõisad olemas juba muinasajal ja aktiivne elu käis nendes ka enne 19. sajandit, kui ehitati tänaseni säilinud mõisahooned.
Olete oodatud 14. septembril kell 16.00 lühikoolitusele, kus uurime ehitusarheoloogia meetoditega, millised nägid välja Raikküla mõisa majad enne, kui need 200 aastat tagasi klassitsistlikuks ehitati.
Uurime, kuidas hoonete säilinud osade järgi tuvastada, millised need kunagi välja nägid ja kuidas neid ehitati:
– Varauusaegne kindlustatud linnusehoone müürid Raikküla valitsejamajas. Hoone erinevad ehitusjärgud
– Keskaegne mõisahoone Kastanimäe all.
– Peahoones barokiaegsed müüriosad ja võlvid. Hoone ehitamise etapid.
– Raikküla mõisa raidkivide kogu – mida teame nende põhjal keskaja kohta?
Õppekäigu viib läbi Raikküla mõisa peremees Ivo Lambing.
Kohtumiseni!
Õppekäik "Suur ajalugu väikesel Eestimaal" Raikküla mõisas
Hea sõber!
Kas teadsid, et Raikküla mõisas elas Saksamaa rajaja Otto von Bismarcki parim sõber Alexander von Keyserling? Kuidas ta aga oli seotud loodusteadlase Charles Darwini ja helilooja Johann Sebastian Bachiga?
Raikküla mõisa ajaloost käivad läbi mitmed maailmakuulsad inimesed, olgu selleks luuletaja Aleksandr Puškin või keiser Paul I, aga lisaks kogunes siin üle 800 aasta tagasi Muinas-Eesti parlament ja peeti kärajaid. Kuidas see kõik kunagi oli ja mida me selle kohta täna teame, räägimegi õppekäigul 14. septembril!
Põneva ringkäigu jooksul saame ülevaate ka mõisasüdame arhitektuurist, mõisa tähenduste muutumisest muinasajast tänaseni, aadliseisuse muutustest, talupoegade elust 19 sajandil jpm huvitavast.
Kohtumiseni!
Harjumaa
"Ajasillad tõmbetuules"
Näitused saunamaja galeriis: “Aken minevikku, uks tulevikku”, “Loodus kui arhitekt”. Loodusmatkad giididega Rebala kaitsealal teemal (osalustasuga 5 €): “Loodus kui arhitekt”. Lasatele: Joonistame Jõelähtme loodust.
Kolck, Colko – pea 800 aastat esmamainimisest
Kolga ajaloole kirjalikes allikates saame vaadata 800 aasta taha – paikkond kuulus siis Taani kuninga Waldemari pojale hertsog Kanutile (Knud), kes müüs valduse koos suure maa-alaga Gotlandi Roma kloostrile.
Üle-euroopalised muinsuskaitsepäevad keskenduvad tänavu rikkale ja mitmekesisele arhitektuurimaastikule, mis kujundab meie kultuurilist identiteeti. Kolga mõisa peahoonel on räsitud ilme, aga ta on väga uhke ajaloo ja lugudega monument. Euroopa Nõukogu ellukutsutud Euroopa Arhitektuuripärandi, hoonete ja ajaloolise keskkonna säilitamisel on ta uks tulevikku.
Tähistame Euroopa muinsuskaitsepäevi 12.–14. septembril kella 12–17 igal täistunnil pooletunnise loenguga ja
vaatame ekraanilt unikaalset video ja pildimaterjali kaugemast ja lähemast ajaloost.
Valitsejamajas on Kolga muuseum avatud kell 11–17
Muinsuskaitsepäevad MOMU Mootorispordi Muuseumis
MOMU Mootorispordi Muuseum avab oma uksed veel kord Muinsuskaitsepäevadel üksikkülastajatele, et huvilised saaksid tutvuda meie suurepärase hoone, vana Ellamaa elektrijaamaga, mootorispordi kollektsiooniga ning MOMU aiaga!
Osalemine muuseumipiletiga. Piletid müügil kohapeal!
Foto autor: Tõnu Tunnel
Mustamäe basseinide lugu
Johann Musta 1930. aastatel rajatud basseinid on põnev pärand. Säilinud ja kasutuses on basseinid, ajalooline supelasutise hoone põles 1970. aastatel. Muinsuskaitsepäevadel on väärikas tutvustada supelasutuse lugu.
Pilt: Nõmme, Mustamäe supelasutus Nõmmel, basseinid. Kavand. (AM N 5631:1486); Eesti Ajaloomuuseum SA
Muinsuskaitsepäev Ravila mõisas
Ravila mõisa ajalooliste hoonete tutvustus: mõisa ajalugu ja tänapäev, ülevaade ajaloolistest isikutest ja mõisnikest.
Mõisas on avatud erinevad näitused, kunsti- ja käsitööbutiik ning mõisa kohvik.
Tartumaa
Tartu Pühade Aleksandrite kirik arhitektuuristiilide ristteel
Toimub Eve Valperi loeng teemal “Tartu Pühade Aleksandrite kirik arhitektuuristiilide ristteel” ning sellele järgneb ringkäik 1914. aastal ehitatud Baltimaades ainulaadse kahekorruselise kirkuhoone mõlemas kirikusaalis ning õuealal.
Lääne-Virumaa
Näitus “Kalame kutse. Maalikunst ja kohamaagia”
Sagritsa muuseum kutsub vaatama näitust “Kalame kutse. Maalikunst ja kohamaagia”. Karepal Richard Sagritsa sünnitalus avatud näituse kuraator on Rael Artel. Näituse lahtiolekuaega on pikendatud ja seda saab näha ka muinsuskaitsepäevade ajal, 12.-14. septembrini kell 10-16.
Näituse „Kalame kutse“ võti on mitmetähenduslik sõna – kutse. See viib pallaslase Richard Sagritsa (1910–1968) elu ja loomingu juurde ning ärgitab lennukamaid mõttemõlgutusi kunstnikuks olemise, maalikunsti olemuse, lummava ruumikogemuse ja kunstiilma suhtevõrgustike üle.
Näitus lähtub Kalame talu ruumidest ja teoseid eksponeeritakse aidas, ateljees, elutoas ja isegi silmuköögis. Näitusele „Kalame kutse“ kaasas kuraator Rael Artel maalikunstnikud Liisi Eelmaa (s 1982), Mihkel Ilusa (s 1987) ja Kai Kaljo (s 1958). Nad kõik tegelevad oma loometöös maalispetsiifiliste teemadega nagu värvid, molbertid, lõuendid, valgus ja vabadus.
Kutsume vaatlema intensiivselt läbi elatud ruume ja tajuma ühe vana talukoha maagiat.
Sissepääs muuseumipiletiga 5 / 4 / 7 €.
Pildil: Richard Sagrits. Kalame. Juuli 1968. Õli vineeril. RM 6343 K 338:133
Kuraatorituur Viljar Visseliga mööbliajaloo näitusel “Toolile nõjatudes”
Tule pühapäeval, 14. septembril 2025 kell 13:00 Viljar Visseli kuraatorituurile Rehbinderi majja mööbliajaloo näitusele “Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutherini”. Rehbinderi maja asub Rakveres Tallinna tn 5.
Aasta parima püsinäituse tiitliga ehk Muuseumirotiga pärjatud näitus “Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutheri vabrikuni” on Eestis ja meie naaberriikides ainus omataoline. Näitus võimaldab tundma õppida läbi aastasadade siinmail kasutatud mööblit ja seeläbi ka muutuseid elustiilis ja olmes. Näituse idee autor ja peakuraator Viljar Vissel viib retkele läbi siinse mööbliajaloo tutvustades haruldasi esemeid, nende detaile ja ka kasutajaid.
Kuraatorituuril saab kuulda nii mõndagi põnevat ka ajaloolise hoone – Rehbinderi maja – ajaloost, näha Rakvere vanimaid maalinguid ja tutvuda krahv Rehbinderi sünnilooga. Muuseumihoone restaureerimist ja näitust hindas Muinsuskaitseamet Aasta tegu 2024 tiitliga.
Täispilet 8 €, kehtib muuseumikaart
Pärnumaa
Tuur "Tori hobusekasvandus läbi 170 aasta"
Tuuril keskendume Tori Hobusekasvandusele kui arhitektuuripärandile.
Tuurid 12.09, 13.09 ja 14.09 kell 13.00. Kestus 1 tund.
Tuur "Miks tahtis C. R. Jakobson torniga talumaja – kas edevus või praktiline vajadus?"
Tuuri käigus arutleme Jakobsoni talumaja plaanide osas ja loomulikult käime ringi ning avastame võib-olla seniteadmata fakte suurmehe kohta.
Tuurid 12.09, 13.09 ja 14.09 kell 14.00
Tootsi briketivabrik
Muinsuskaitsepäevade raames toimuvad giidituurid ajaloolises 1939. aastal valminud Eesti esimeses Tootsi Briketivabrikus.
13.09.2025 kell 12.00 ja kell 14.00 giidituur vabrikus – Giid Kalev Kaljuste
14.09.2025 kell 12.00 põhjalik giidituur vabrikus – Giidid Priit Erm ja Kalev Kaljuste (tehnikahuvilistele soovitatud)
Tule, külasta ja uudista Eesti ainsat allesolevat ajaloolist Tootsi Briketivabrikut.
Ameerika Tootsi rabas – julge Eesti riigi algatus keset metsi ja sood, tänu millele sai alguse kogu Tootsi alevi edasine arengulugu.
Pilet: täiskasvanu 6 €, lapsed tasuta, pensionärid 2 €.
Viljandimaa
Maramaa maja AVAMINE
1927. aastal ehitas Viljandi legendaarne linnapea August Maramaa oma perele uhke maja aadressil Uueveski tee 8. Arhitekt Johannes Fuksi poolt projekteeritud villa ehitust rahastas Maramaa populaarsete matemaatikaõpikute väljaandmisega, neid ilmus tema käe alt ligi 50. Lisaks Augustile elasid siin veel abikaasa Anna ja viis last. Aeg-ajalt andis pere peavarju üürnikele. Majja mahtus ka klaveristuudio, kus sai võtta eratunde. Maramaade pere kolis 1940. aastal Tallinnasse. Järgnenud okupatsiooniperioodil jagati villa väikesteks korteriteks, kuhu mahutati kümmekond peret. 1990. aastate lõpul läks maja erakätesse ning seisis pikalt kasutuseta. 2025. aasta sügiseks on aga uhke villa uue omaniku käe all täielikult renoveeritud ning valmis taas majutust pakkuma. Renoveerimisprojekti teostas OÜ Maakivist.
Toimuvad giidituurid majas, ettekannetega astuvad üles Eesti Kunstiakadeemia professor Mart Kalm ja koduloolane Heiki Raudla.